OSTUKORV
- No products in the cart.
Kuidas erineb agiilne projektijuhtimine tavalisest projektijuhtimisest? Projektijuhtimine on praktika, mis hõlmab enda alla hulga spetsiifilisi meetodeid, tehnikaid ja kompetentse, mida kasutatakse tegevuste planeerimisel, hindamisel ja kontrollimisel.
Nende tehnikate eesmärk on saavutada soovitud tulemus õigeks ajaks, kokkulepitud eelarvega ja kooskõlas kokku lepitud tingimustega.
Projektijuhtimise viisidest rääkides võib eristada kaht peamist suunda – traditsiooniline ning uuem ja üha populaarsem agiilne lähenemine.
Traditsioonilist lähenemist on sobiv kasutada projektide puhul, mille tegevusi tuleb teha loogilises järjekorras ja on teada, et projekti käigus ei tule ette suuri muudatusi.
Traditsioonilise projektijuhtimise raamistik põhineb järeleproovitud kogemustel ja tööriistadel. Selle lähenemise kohaselt läbib iga projekt sama elutsükli, läbides viis faasi:
- Algatamise faas
- Planeerimise faas
- Elluviimise faas
- Kontrollimise faas
- Sulgemise faas
Tänases kiiresti muutuvas maailmas on paljud ettevõtted hakanud kasutama projektijuhtimise agiilset lähenemist. Eriti palju kasutatakse seda idu- ja tehnoloogiaettevõtetes, kuid üha enam ka turundusesettevõtetes, panganduses jms.
Tegelikult saab agiilse projektijuhtimise tehnikaid kasutada iga ettevõte või organisatsioon.
Agiilse lähenemise põhilubadus on, et kui oled agiilne, siis oled paindlik ja kiire. Agiilne mõtteviis lubab protsessidesse rohkelt vabadust, uute lahenduste proovimist, vigade tegemist ja neist õppimist.
Agiilne meetod projektijuhtimises aitab leida ideid ja suunda, et tulla võimalikult kiiresti välja lahendustega, mida turg ja huvitatud osapooled tegelikult vajavad. Agiilse lähenemise puhul ei ole iga unikaalse projekti elutsükli faasid täpselt paika pandud, vaid olenevad valdkonnast ja vajadustest.
Traditsioonilise lähenemise puhul on tegevused planeeritud pika ajaperioodi jaoks ette ja loogilise järgnevusega faasidesse. Agiilse põhimõtte kohaselt ei planeerita tegevusi mitte aastaks, vaid näiteks neljaks nädalaks. See aitab ülesandeid ja tegevusi prioritiseerida.
Kui tsükkel on läbitud, peab olema ette näidata ka tulemusi. Kui meeskonnale seatakse lühiajalised ja selged eesmärgid ja kogu meeskond saab aru, miks ja mida tehakse, on suurem tõenäosus, et mõne nädalaga saab midagi ka reaalselt tehtud. See ei pruugi veel tähendada projekti lõppemist, lihtsalt uues tsüklis osatakse juba varasemalt tehtud vigadest õppust võtta.
Igapäevaselt aitab agiilne tehnika tõsta avatust ja läbipaistvust. Kui midagi jääb millegi või kellegi taha kinni, tuleb see kiiremini välja ja ühiselt otsitakse pudelikaelale või takistusele operatiivselt väljapääs. Agiilne projektijuhtimine tõstab meeskonna eneseorganiseerimisvõimet.
Kuid ometi on ka siin võtmetähtsusega projektijuhi roll
Projektijuht on motiveerija, kommunikeerija, toetaja, küsija, vastaja, nõustaja.
Kas valida agiilset või traditsioonilist lähenemist, oleneb projekti iseloomust, meeskonna suurusest ja projekti eesmärkidest. Meie kogemus on näidanud, et enamasti on mõistlik kombineerida omavahel mõlemaid lähenemisi.
Millega peab projektijuhtimise teenust sisse ostes arvestama?
Ettevõtjana või juhina pead sa olema avatud – ja arvestama, et tööprotsessi tuuakse uusi mõtteid ja ettepanekuid ja et projektijuht eelistab võib-olla organiseerida asju tavapärasest teisiti.
Muidugi on hea, kui asjad saavad algusest peale võimalikult detailselt kokku lepitud. Kuid sageli on projekti erinevates faasides mõistlik teha eelnevalt kokku lepitud asjades muudatusi.
Kui soovid abi veebiarenduse projektide juhtimisel, siis võta meiega ühendust tiim@projektiagentuur.ee
Agiilse projektijuhtimisel on abiks ka tehnoloogia, kasutame ise mitmeid rakendusi mis aitavad projekte agiilselt juhtida.
3
